Koorilaager Pranglil
2020. aasta oktoobri alguses toimus meil meeldejääv koorilaager Pranglil.
Nagu laagri ajal ikka oli laupäev hommikust õhtuni koorilaulu täis, kuid sel korral talitas Sille ka nunnaks pühitsemise riituse, dirigeeris magavat koori ja õhtul andsime Prangli rahvamajas oma esimese laagrikontserdi. Kuulajaid oli tubli tosina jagu ning mõni kohaletulnu tundus end kohe eriti pidulikult tundvat. Ning kuna laulu pole ilmas kunagi liiga palju, siis on iga meie laagri lahutamatu osa ka poole ööni jämmimine. See kord siis sadamakohvikus, mis oli küll omajagu kitsuke, kuid häid lambaid mahub ju palju ühte lauta.
Pühapäeval tegime karmi põhjalailma ja külma vihma trotsides ZIL-i kastis ka ühe retrohõngulise saaretuuri, mille käigus külastasime Prangli koduloomuuseumi; Punast kivi, kuhu otsa oli loomulikult vaja ronida ning mille otsas oli loomulikult vaja laulda (ettekandele tuli Monica Aslundi “Kom”); Prangli Laurentiuse kabelis mängis Villem lõõtsorelit ning koor esitas kolm imeilusat sakraalpala kõigest ühele kuulajale – meie giidile. Käisime ära ka 1941. aastal Prangli vetes puruks pommitatud auriku Eestirand ohvrite matmispaigas ning nägime ära, kuidas gaas maa seest välja tuleb. Villem demonstreeris meile oma võluvõimeid puulehekest käe kohal hõljutades ja mõned said täitsa kaine peaga korraks ka külajoodiku mainet maitsta.
Pärast ringreisi saarel oli aeg seista silmitsi merega, mis maainimese jaoks üsna hirmutavas tujus oli. Hoolimata suurest lainetusest ja pea kogu koori haaranud iiveldusest jõudsid kõik ilma piinlike vahejuhtumiteta õnnelikult mandrile tagasi.
Täname Anut tubli eestvedamise eest!
