Segakoor Wannamoisa andis Hollandis kontserte
Tänavune kevad oli segakoor Wannamoisa jaoks märgilise tähendusega, sest aprilli viimasel nädalal pakkisime kohvrid ja läksime oma esimesele välisreisile Hollandi põhjaosas asuvale Friisimaale. Nüüd, augustikuus, uue hooaja hakul, on hea sellest toredast reisist väike meenutus teha.
Kui meenutada neid sündmusi, mis viisid taolise ettevõtmiseni, tuleb minna lähiminevikku, 2013. aasta lõppu. Nimelt Friisimaal tegutses üks koor, kelle suureks unistuseks oli esineda Eestis 2014. aasta üldlaulupeol. Et see soovunelm teoks saaks, otsustasid nad leida Eestist sõbrad. Ja leidsidki – Wannamoisa segakoori, kellel täpselt sama unistus hinges väreles. Kuigi Hollandi sõbrad tol korral üldlaulupeole ei pääsenud, tuli osa neist kohale. Üks laulupeo üritustest, peotule jalgratastel edasiandmine, saigi kahe koori esimeseks ühiseks ettevõtmiseks. Teel Saue valla kultuurikeskusest Saue linna usaldati laulupeo tuld kandev tandemratas külalistele.
Mõni aeg peale neid suviseid sündmusi saime Friisimaalt pika ja südamliku kirja, millest õhkus lootust, et me kohtume taas hiljemalt järgmisel üldlaulupeol 2019. aastal. 6. kooriaasta hakul, eelmisel sügisel, tundsime, et tiivad kannavad parasjagu hästi – on aeg minna Sauelt laia maailma ja alustuseks otsida üles friisidest sõbrad, et koos laulda ja elust rõõmu tunda. Vahetatud sai palju kirju, mis meid sammsammult Hollandile lähemale viisid, kuni kevadel kohvrid pakkisime.
22. aprilli õhtul kogunesime Tallinna lennujaama, silmis ärevus
Keegi ei teadnud, mida järgnev nädal endaga kaasa toob. Samas polnud kahtlust, et kõik läheb hästi, sest olime teinud lugematu arvu proove ning usinalt nii eesti-, inglise-, ladina- kui ka hollandikeelseid laule harjutanud. Ja kui laul on selge, siis ei jää eestlane kusagil hätta. Lendasime Tallinnast Põhja-Saksamaale Bremenisse, kust sõitsime rendiautodega edasi Hollandisse Drachtenisse. Kohale jõudsime alles ööpimeduses.
Meie peatuspaigaks ja koduks sai Drachteni karmeliitide klooster, kus elasime terve nädala. Kloostrihoone on ehitatud 1935. aastal, viimased nunnad elasid seal veel aastal 2001. Praegu pakub klooster majutusteenuseid ning seal korraldatakse kontserte, kunstinäitusi ja etendusi. Kloostri tingimused – imelise kõlaga kabel koos klaveriga, privaatsed toad ja maaliline siseõu – sobisid koori majutuspaigaks ja proovideks ideaalselselt. Meie kasutada oli ka hubane puhkeruum, kus saime päevamuljeid vahetada ja vahel ehk liigagi kaua viibida.
Kohalikud, kes meid vastu võtsid, olid koostanud muljetavaldava programmi. Kohe esimesel päeval sõitsime Lissesse suurele lillefestivalile. Enne sinna jõudmist saime imetleda tee ääres olevaid tulbiväljasid. Neid oli kõigis värvitoonides ja nii kaugele, kuni silm ulatus.
Ootasime lilleparaadi kaua. Selleks, et külm ligi ei tikuks, võtsime koos üles kõik sel hetkel meenuvad tantsusammud kaerajaanist tibutantsuni. Lõpuks ta siiski saabus – suurejooneline ja värvikirev lilleparaad, mida sõnadesse keeruline panna.
Amsterdamis käisime kanalituuril, tutvusime kohalike vaatamisväärsustega ja loomulikult laulsime, tehes seda igas võimalikus kohas: metroos, linnaväljakul, pumbajaamas, laevas, lennujaamas jne.
Külastasime ka Damshusi vabaõhumuuseumi Nijbeetsi külas. Kahjuks jäi ära planeeritud jalgrattamatk, sest ilm oli lihtsalt liiga külm. Meie reisi ajal toimusid Hollandis Kuningapäeva pidustused. 27. aprill on Hollandis riigipüha, tähistatakse kuningas Willem-Alexanderi sünnipäeva ja ühtlasi ka rahvuslikku ühtsust. Sel päeval riietuvad kõik oranži ja igas linnas, külas, tänavanurgal ja hoovis on pidu. Sellest meeleolukast päevast oli meil ka au osa saada.
Friisid on ääretult külalislahked, soojad, siirad ja armsad inimesed! Igal hetkel võis tunda, et sinust hoolitakse, sinu arvamus ja rahulolu on tähtis.
Tihedale programmile vaatamata õnnestus anda kaks kontserti
Esimene neist toimus 24. aprillil ühes väikeses Lippenhuizeni külakirikus. Lisaks meile esines seal kaks kohalikku koori: Femmes Vocales ja Mnnnzngvrngng ning lisaks solist Adri de Boer. Lõpus lauldi ka kolm ühislaulu. Kaks neist olid hollandikeelsed, mille olime kodus selgeks õppinud. Emotsioonid olid ülevad. Sellest kontserdist tehti ka DVD ja CD.
Teise kontserdi andsime 28. aprillil Drachteni kirikus De Ark. Kontsert kandis pealkirja „Meet Estonia/Ontmoet Estland“. Austava nimega kontsert oli mõeldud Eesti koorimuusika ja laulupidude tutvustamiseks ning toimus tänu organsatsioonile Collegium Vocale Fryslan. Selleks päevaks kutsuti kokku kõik Hollandi lauljad, kes on huvitatud ühise projektikoorina osalema meie järgmisel üldlaulupeol 2019. aastal. Võime kinnitada, et 80 inimese hääl kõlas tõesti võimsalt!
Mõlemal kontserdil esitati ühislauluna ka eestikeelne Pärt Uusbergi „Muusika”, mida juhatas meie dirigent Sille Ojastu. Ja see energia, mis tekkis laval ja mida kohalik publik lavale saatis, oli kirjeldamatu – võõrad, erineva keele ja taustaga inimesed hingavad ühes rütmis, mõistavad teineteist ja nii-öelda ajavad ühte asja. Need kontserdid rikastasid meid väga erilise kogemusega ja andsid sõnulseletamatu ühtekuuluvustunde.
Loodame, et mõlemal kooril õnnestub suureks peoks ka laulukaare alla jõuda.
Nädal mõõdus kiirelt ja kogemusi saime kuhjaga. Tallinna lennujaama tagasi jõudes ei kiirustanud keegi kohe koju. Võtsime ühiselt üles veel mõned olulised laulud ja tänasime üksteist suurepärase seltskonna eest. Sest on ju just meeldiv seltskond see, mis teeb ühest reisist tõelise reisi!
Kui sa tunned soovi meie tegemistest rohkem teada saada, siis vaata meie kodulehte www.wannamoisa.ee. Kui soovid meiega liituda, siis tule proovi! Alustame uut hooaega septembri alguses. Laulame Saue valla kultuurikeskuses kolmapäeviti kl 19-21.
KRISTIINA TIKKENBERG
koori liige
KAIDI VÄÄT
koori liige
